Koor ja Kitarr: laulupeo traditsioon ja Eesti punkkultuur

Mis on punklaulupidu

Punklaulupidu ühendab suure koori esituse ja Eesti punklugude mässumeelse kõla. Harrastuslauljad esitavad tuntud lugusid kooriseades ning dirigendid juhivad neid nagu suurel koorikontserdil. Üritus on toimunud Rakveres eri aastatel, kuid see ei kuulu ametliku viieaastase üldlaulupeo tsükli hulka. Koor ja Kitarr on sõltumatu eestikeelne infogiid, mitte ürituse korraldaja, klubi, koor, bänd, festival, pood ega selle domeeni endine projekt.

Koorilaul ja punkmuusika ühes lauluväljakus

Punklaulupidu on massikoori vorm: laval ja lauluväljakul kohtuvad harrastajad, kes esitavad tuntud punklugusid kooriseadetes. Suurt lauljaskonda juhivad klassikalise ettevalmistusega dirigendid, kelle töö hõlmab sisseastumiste, tempo ja dünaamika koordineerimist. Nii saab punkmuusika kooriseades kõlada ühtaegu jõuliselt ja koorile omase täpsusega.

Rakveres peeti esimene Punklaulupidu 2008. aastal. Teine toimus 11. juunil 2011; ERR-i 2011. aasta kajastus vahendas ürituse ja dirigentidega seotud teavet. Kolmas leidis aset Rakvere Vallimäel 2015. aasta augustis. Reutersi 2015. aasta kajastuse järgi osales siis üle 2000 inimese. Need konkreetsed sündmused näitavad, kuidas punkklassika kooriseaded toovad kokku suure koosseisu, mitte üksnes laval esineva väikese bändi.

Punklaulupidu ja tavaline rokikontsert

Võrdlus	Punklaulupidu	Tavaline rokikontsert
Esinejad	Harrastajatest koosnev suur koor, näiteks 2015. aastal üle 2000 osaleja Reutersi kajastuse järgi	Enamasti üks või mitu bändi; laulmine lähtub bändi koosseisust ja esitatavast kavast
Juhtimine	Klassikalise ettevalmistusega dirigendid juhivad koori ühiselt ja annavad sisseastumisi	Bändi liikmed hoiavad koos esitust, tavaliselt ilma kooridirigendita
Esitus	Tuntud punklood kõlavad häälteks seatud kooripartiides koos punkmuusika saate või kitarririffidega	Punklugu esitatakse bändi tavapärase koosseisuga, kus vokaal ja pillid lähtuvad algsest rokiformaadist
Lauluväljaku formaat	Suur koor ja publik moodustavad ühislaulmisele sobiva väliesinemise	Publik jälgib eeskätt laval esinevat bändi ning võib lugudele kaasa laulda

Tabeli erinevus ei tähenda, et rokikontserdil publik kaasa ei laulaks. Punklaulupeo keskmes on aga koori ühine esitus ja dirigendi juhitud tervik; suure osalejaskonna puhul aitab see hoida eri häälerühmad ühes tempos.

Miks idee toimib

Koorilaulu distsipliin ja punkmuusika hoiak loovad kuuldava kontrasti. Kooris tuleb jälgida rütmi, ühiseid sisseastumisi ja dirigendi märguandeid, samal ajal kui punk seostub otsekohese väljenduse ja tavapäraste piiride proovilepanekuga. Kui suur harrastajate koosseis laulab punklugu mitmehäälselt, muutub tuttav jõuline meloodia koorimuusikaks, kaotamata oma mässumeelset energiat.

Tuttav laul aitab eri taustaga osalejatel ühiselt kaasa tulla: punklugude refräänid on sageli äratuntavad ning kooriseade annab lauljatele selge ülesande jaotatud häälte kaupa. Ühislaulmine punkmuusika saatel toob samasse esitusesse koorilauljate täpsuse, kitarririffid ja punklaulude otsekohesuse. Nii saab koorilaul ja punkmuusika kohtuda ilma, et kumbki peaks teise vormi täielikult üle võtma.

Tavalisel rokikontserdil on tähelepanu enamasti bändi lavalisel esitusel; punklaulupeol on lauljate mass ise esituse keskne osa. Dirigent juhib ühist tempot ja koori sisseastumisi, mistõttu ei põhine tervik üksnes bändi ja publiku vahetul suhtlusel. Laulupeo laadne formaat sobib tuttavate punklugude ühiseks esitamiseks, sest korraga saavad kaasa teha nii ettevalmistatud koor kui ka publik. Punkmuusika ühendab siin eri põlvkondi ühise repertuaari ja suure ühise laulmise kaudu.

Laulupeo traditsioon lühidalt

Eesti laulupidude ajalugu kujunes kooride ühise esinemise ja kindla repertuaari ümber. Suurtel laulupidudel kõlavad ühendkooride kõrval ka puhkpilliorkestrid, mis annavad sündmusele eripärase kõlapildi. Ajalooline üldlaulupidu järgib korralduslikku rütmi ja traditsioonilist formaati, samal ajal kui temaatilised kooripeod võivad tuua kavasse teistsuguse muusika. Nende erinevuste taust aitab mõista, kuidas koorilaul on Eestis arenenud.

Esimene laulupidu 1869

Esimese Eesti laulupeo lähteandmed näitavad, kuidas kooride ühisesinemine sai suure rahvahulga koondavaks sündmuseks.

• Esimene Eesti laulupidu toimus 1869. aastal, mil koorilaulust sai eri paikade lauljaid ühendav avalik kultuurisündmus.
• Toimumiskohaks oli Tartu, kus lauljad ja puhkpillimängijad said esineda ühel ühisel laulupeol.
• Laulupeol osales 822 lauljat, kelle koondumine ühisesse kavasse näitas koorilaulu laia kandepinda.
• Muusikalist koosseisu täiendas 56 puhkpillimängijat, kelle osalus tõi koorilaulule lisaks orkestrilise kõla.
• Sündmus kujunes hilisema massilise koorilaulu eeskujuks: eri kooride ühendamine ühise kava ja suure esinemise kaudu kordus järgnevatel laulupidudel.

Arvud ja põhiandmed: Wikipedia, „Estonian Song Festival“.

Viieaastane rütm ja lauluväljak

Üldlaulupeol on kujunenud kindel ajastus, asukoht ja suurte kooride ühisesinemisel põhinev formaat. Punklaulupidu kasutab koorilauluks teistsugust repertuaari ning on toimunud Rakveres.

Üldlaulupeo ja Punklaulupeo ajastus, koht ja formaat

Tunnus	Üldlaulupidu	Punklaulupidu
Aeg	Alates 1923. aastast tavaliselt iga viie aasta järel, juunis või juulis.	Rakveres toimunud üritused jäid aastatesse 2008–2015; tegemist ei ole iga-aastase üldlaulupeoga.
Koht	Tallinna lauluväljakut on kasutatud igal üldlaulupeol alates 1928. aastast.	Rakvere on olnud Punklaulupeo toimumispaik.
Formaat	Suure kooride ühendkoori ja laulupeo repertuaariga sündmus.	Kooride punkkontsert, kus kõlavad punkmuusika kooriseaded ja punklaulude ühislaulmine.
Tunnustus	Laulupeotraditsioon kanti UNESCO nimekirja 2008. aastal.	Üldlaulupeo ametliku tsükli osa see ei ole.

Üldlaulupidu ei toimu igal aastal ning Punklaulupidu ei kuulu selle ametliku viieaastase korraldustsükli hulka.

Punk Eestis

Eesti punkkultuuri käsitlemisel tuleb vaadelda nii muusikalist kujunemist kui ka noorte eneseväljendust. Selle loo eri kihid ulatuvad bänditegevusest kontserdi- ja festivalikultuurini. Kohalik järjepidevus annab aluse, millelt punkmuusika leiab eri esitusvorme. Punklaulupidu asetub sellesse kultuurilisse tausta, mitte eraldiseisva nähtusena.

Esimesed punkarid

Wikipedia artikli „Estonian punk” järgi kujunes punk Eestis 1970. aastatel. Nõukogude ajal arenes see siin nii muusikaliseks kui ka noortekultuuriliseks nähtuseks: punki ei saa käsitleda ainult helikeelena, vaid ka noorte kultuurilise eneseväljendusena.

Tallinnas moodustati 1979. aasta detsembris bänd The Rebels. See konkreetne daatum seob kohaliku punktegevuse 1970. aastate lõpu ajajärguga ning annab varase näite Eestis tegutsenud punkbändist. Eesti punkmuusika kujunemise taust aitab mõista, miks punklaulupidu saab toetuda kohalikule muusikalisele pärandile.

Punkfestivalid alates 1998

Punk’n’Roll seob Eesti punkmuusika kohaliku järjepidevuse festivalikultuuriga. Selle kohta saab esile tuua neli tunnust:

• Punk’n’Rolli on peetud alates 1998. aastast, mistõttu ulatub selle järjepidevus mitme kümnendi taha Eesti punkmuusika sündmuste ja festivalide hulgas.
• Festivali muusikalisse raamistikku kuuluvad punk-, ska- ja hardcore-muusika; kõik kolm stiili on ürituse kirjelduses selgelt nimetatud.
• Punk’n’Rolli kirjeldatakse Eesti vanima ja suurima punk-, ska- ja hardcore-festivalina, mis toob esile nii selle pika ajaloo kui ka žanrilise ulatuse.
• Kohaliku punkmuusika järjepidevus loob tausta ka Punklaulupeo ideele, kus punklaulude ühislaulmine kannab sama pärandit teistsuguses esituskontekstis.

Punk’n’Roll näitab, et Eesti punkmuusikal on festivaliline väljund; Punklaulupidu seob selle kohaliku taustaga koorilaulu kaudu.

Korduma kippuvad küsimused

Punklaulupeo kohta küsitakse kõige sagedamini selle formaadi, toimumiskoha, üldlaulupeoga seotuse ja osalejate kohta.

Mis on punklaulupidu?

Punklaulupidu on punklugusid esitav massikoori sündmus, kus koorilaul ühendatakse punkmuusikaga. Ühises esituses kohtuvad punkklassika kooriseaded ja lauljate ühine hääl, mida saadavad punkmuusikale omased kitarririffid. Osaleda saavad nii harrastuslauljad kui ka laulvad külalised, kelle panus muudab tavapärase koorikontserdi suureks ühislaulmiseks. Dirigendid juhatavad koori ning hoiavad eri taustaga lauljad ühises rütmis. Nii sünnib punkkoor, kus koorilaul ja mässumeelne rock kõlavad koos.

Kus punklaulupidu toimus?

Punklaulupeo üritused toimusid Rakveres aastatel 2008, 2011 ja 2015. Seega jäi kõigi nende nimetatud kordade toimumispaigaks sama linn, kuigi konkreetne esinemispaik on teada 2015. aasta kohta: siis toimus sündmus Rakvere Vallimäel. Vallimäe vabaõhukeskkond sobis suure koori ja publiku ühisele kontserdile. Rakvere seostub seetõttu Punklaulupeo kolme teadaoleva toimumisaastaga, mitte eri linnades korraldatud ürituste sarjaga.

Kas punklaulupidu on osa üldlaulupeost?

Punklaulupidu ei kuulu ametliku üldlaulupeo hulka ega selle viieaastasesse tsüklisse. Üldlaulupidu toimub tavapäraselt iga viie aasta järel, samal ajal kui punklaulupidu on eraldiseisev koorikontserdi formaat, mille keskmes on punklugude esitamine. Sarnasus seisneb kooride ühises laulmises ja dirigentide juhatamises, kuid muusikaline lähtekoht ning ürituse korralduslik seos üldlaulupeoga on erinevad. Punklaulupidu on seega laulupidude traditsiooniga kõrvuti toimiv omanäoline ettevõtmine, mitte ametliku üldlaulupeo osa.

Kes punklaulupeol laulab?

Punklaulupeol laulavad harrastajad ja laulvad külalised dirigentide juhatusel. Massikoori põhimõte tähendab, et üheks suureks esitavaks koosseisuks ühinevad paljud lauljad, mitte üksnes väike, püsiv koor. Osalejad esitavad punklugusid ühiselt ning dirigendid juhivad nende kooskõlastatud laulmist. 2015. aasta sündmusel osales üle 2000 inimese, nagu teatas Reuters oma 2015. aasta kajastuses. See osalejate arv näitab, kui suureks võib punkmuusika kooriseades esitatav ühisetteaste kujuneda.