Punklaulupidu Rakveres

Idee ja esimene punklaulupidu 2008

Rakvere esimene punklaulupidu toimus 2008. aastal ning ühendas koorilaulu ja punkmuusika tavapärasest erinevas vormis. Selle keskmes oli võimalus esitada punklugusid suure ühislaulva koorina, säilitades nende otsekohese energia. Koorile sobiva repertuaari ja esituse kujundamisel tuli arvestada nii lugude äratuntavuse kui ka ühise laulmisega. Üks kavas olnud lugu tõi sündmuse eripära hästi esile.

Koorilaulu ja punki ühendus

Punklaulupidu Rakveres viis punklugude otsekohese kõla kokku koorilaulu ühise esitusega. Repertuaari valides oli tähtis, et lood oleksid äratuntavad ja nende meloodiad sobiksid paljude lauljate häältega.

• Repertuaari sobisid punklood, mille selge meloodia ja meeldejääv refrään võimaldasid lauljatel ühiselt kaasa tulla ning publikul esitusega kiiresti suhestuda.
• Valikul tuli arvestada ka lugude rütmi ja laulutekstiga: kooriseade pidi säilitama punkmuusika otsekohesuse, kuid olema suurele koosseisule jõukohane.
• Koorile kohandades saab meloodiat jagada eri häälerühmade vahel; nii tekib mitmekihiline kõla, mis erineb algupärase punkbändi pillikesksest esitusest.
• Ühislaulmine annab refräänidele erilise kaalu, sest ühe laulja asemel kannab sõnu edasi suur koor ning punkloo hoog sünnib häälte kooskõlast.
• Dirigentide puhul oli oluline oskus hoida koos eri häälerühmi, anda selgeid sisseastumismärke ja suunata tempot, kaotamata loo jõulist iseloomu.
• Dirigendi töö ühendas koorijuhtimise täpsuse punkmuusika energiaga: ta kujundas dünaamikat ja aitas lauljatel püsida ühises rütmis kogu loo vältel.

Selline lahendus muutis punklaulud ühiseks koorirepertuaariks, ilma et nende vastuhakulik toon oleks pidanud kaduma.

Kavas Sex Pistolsi lugu

2008. aasta punklaulupeo kavas oli Sex Pistolsi „Anarchy in the U.K.”. ERR-i kajastuse järgi nähti presidenti seda laulmas. Stseen tõi esile esimese Rakveres toimunud punklaulupeo eripära: rahvusvaheliselt tuntud punklugu kõlas suure koori esituses ning selle laulmisega liitus ka president.

Loo valik sobis koorilaulu ja punki ühendava ideega, sest selle pealkiri ja jõuline väljendus seostuvad otseselt punkmuusika mässumeelse hoiakuga. Presidendiga seotud hetk näitas, kuidas punklaulupidu tõi punkroki tavapärasest kontserdikeskkonnast laiemale publikule nähtavaks.

Teine punklaulupidu 2011

Teine Punklaulupidu toimus Rakveres 11. juunil 2011. aastal. Seekord sidus sündmustega laulupeotraditsioonist laenatud tõrvikurituaal, mis andis punkmuusika kokkusaamisele nähtava sümboli. Koori juhatasid klassikalise ettevalmistusega dirigendid, ühendades punklaulude esitamise koorilaulule omase juhatamisega. Tõrvikuga seotud sündmused tõid esile nii ürituse ühise tähendusruumi kui ka punkarite ajaloolise mälu.

Tõrvik Tallinnast, Tartust ja Kohtla-Järvelt

2011. aasta punklaulupeo tõrvikurituaal laenas laulupeotraditsioonist piduliku tule süütamise vormi, kuid sidus selle Eesti punkkultuuriga. Kolme linna süütamised andsid Rakveres toimunud sündmusele laiemat mõõdet.

• Tallinnas süüdati tõrvik ühe rituaali osana; pealinn tõi sümboolsesse teekonda kaasa Eesti punkelu keskse linnaruumi.
• Tartus toimus samuti tõrviku süütamine, sidudes ürituse tähenduses pealinnast erineva, ent samuti olulise Eesti linnaga.
• Kohtla-Järvel süüdati tõrvik kolmanda nimetatud linnana; sealne sündmus muutus oluliseks ka juhtunu tõttu, mida meenutati hiljem.
• Mitmes linnas süütamine laenas laulupeotraditsioonilt ühise tule rituaalse vormi, mitte üksnes piduliku avasündmuse välise kujunduse.
• Tõrvik sidus eri paikades osalejad ühe muusikasündmusega ning muutis Rakveres kohtumise mõtteliselt üle-eestiliseks.
• Kolme linna nimetamine väljendas punklaulupeo teekonda kui eri kogukondade kokkukuuluvuse märki, mitte ainult Rakvere kohalikku ettevõtmist.

Selline sümboolne ühendus sobis punklaulupeo ideega: koorilaulule omane ühine rituaal sai punkkultuuris uue tähenduse. Tõrvik tähistas osalemist ja ühist teekonda, mitte muusikalise repertuaari muutumist.

Tõrviku kustutamine

Kohtla-Järvel süütas tõrviku Uno Laur, keda kirjeldati Eesti vanima punkarina. ERR-i 2011. aasta kajastuse järgi kustutas politseivormis mees tule peaaegu kohe pärast süütamist. Juhtumi kiire käik muutis rituaali pidulikust hetkest pingeliseks vahejuhtumiks.

Vanemad punkarid ei käsitanud kustutamist ainult üksiku tõrkena. Nad seostasid seda nõukogudeaegse jälgimise ja heidutamise kogemusega, kus võimuesindaja kohalolu võis tähendada kontrolli ning avaliku tegevuse piiramist. Tõrviku kustutamine meenutas neile aega, mil punkarite kogunemisi ja väljendusviisi võidi jälgida või takistada.

See tõlgendus lähtub vanemate osalejate mälust, mitte tõendist, et 2011. aasta vahejuhtumil olnuks sama taust nagu nõukogude ajal. Just sümboolne vastandus tõrviku süütamise ja peaaegu kohese kustutamise vahel andis sündmusele punkarite jaoks erilise tähenduse.

Kolmas punklaulupidu 2015

2015. aasta punklaulupidu sidus punkroki ühise laulmise ja liikumisega. Sündmuse asukoht ja osalejate arv annavad sellest väljaandest kaks konkreetset mõõdet. Reutersi 2015. aasta kajastuses tõusid esile nii Eesti kui ka rahvusvahelised punklood. Punklaulupidu Rakveres näitas, et punkmuusika sai olla suure hulga inimeste ühine tegevus.

Rakvere Vallimägi

Kolmas punklaulupidu toimus 2015. aasta augustis Rakvere Vallimäel. See paigutab sündmuse üheselt Rakverre ja augustikuusse, ilma et toimumisaja määratlemiseks oleks vaja lisada täpsemat kuupäeva. Vallimägi tähistab siin konkreetset paika, kuhu punklaulupidu koondus; tähelepanu keskmes on sündmuse asukoht, mitte Vallimäe kui üldise paiga kirjeldus.

Asukoha nimetamine aitab mõista, millises keskkonnas 2015. aasta laulupidu toimus. Rakvere Vallimägi seostub selle väljaande puhul osalejate ühise kogunemisega ning annab sündmusele selge ruumilise raami. Augustikuine toimumisaeg lisab sellele ajamääratluse: kolmas ettevõtmine leidis aset suvel, mitte mõnel teisel aastaajal. Nii saab punklaulupidu Rakveres kirjeldada konkreetse sündmusena, mille puhul on teada nii linn, toimumispaik kui ka kuu.

Üle 2000 osaleja

Reutersi 2015. aasta kajastuse järgi laulis ja liikus punklugude saatel üle 2000 inimese. Kajastuses nimetati nii Eesti kui ka rahvusvaheliste punklugude kooslust.

• Üle 2000 inimese osales lauldes ja kaasa liikudes, mis näitab, et sündmus hõlmas suurt hulka inimesi ühises tegevuses.
• Laulmine ja liikumine kuulusid korraga osalemise juurde; punklaulupidu ei piirdunud üksnes muusika kuulamisega.
• Eesti punklood tõid repertuaari kohaliku muusikalise mõõtme ning sidusid ühise laulmise Eesti punkkultuuriga.
• Rahvusvahelised punklood täiendasid Eesti lugusid ja näitasid, et kavas oli muusikat ka väljaspool kohalikku repertuaari.
• Kahe päritoluga lugude kooslus andis ülevaate punkmuusika laiemast haardest, ilma et sündmuse sisu taanduks ühele muusikalisele traditsioonile.
• Osalejate arv osutab, et ühise laulmise formaat toimis suurel skaalal ning võimaldas paljudel inimestel muusika saatel aktiivselt kaasa teha.

Osalejate hulk näitas formaadi võimet siduda koorilaul ja punkmuusika massilise ühistegevusega. Eesti ja rahvusvaheliste lugude kõrvutamine andis sellele osalusele mitmekesise muusikalise aluse.

Rakvere Vallimägi

Rakvere Vallimägi ühendab avatud nõlva ja ajaloolise linnusepaiga. Selle maastik annab ühisele laulmisele teistsuguse ruumilise raami kui spetsiaalselt suurüritusteks kujundatud lauluväljak. Nõlva kuju mõjutab seda, kuidas osalejad ja publik paigutuvad ning üksteist näevad. Vallimäe ja Tallinna lauluväljaku võrdlus toob esile kahe paiga erinevad tugevused massilaulmise keskkonnana.

Mägi ja linnuse varemed

Vallimägi on Rakveres asuv kõrgem maastikuala, millel paiknevad Rakvere linnuse varemed. Mägi ja linnus moodustavad ühe vaadeldava paiga: nõlvad suunavad pilgu kõrgemale ning varemed annavad avatud maastikule selgelt äratuntava ajaloolise tausta. See pole eraldiseisev lavaala, vaid linnaruumi sees olev reljeefne paik, kus maastik ise kujundab liikumist ja vaateid.

Nõlv loob lauljatele ja kuulajatele eri kõrgusega positsioonid. Kui osalejad paiknevad laiemalt kallakul, saab publik jälgida laulurühma ülevalt või vastasnõlvalt ning koor ei koondu ühe tasase pinna taha. Selline paigutus toetab ühist laulmist, sest inimeste hääled ja kohalolek on nähtavamalt koondunud ühte ruumi. Linnuse varemed lisavad keskkonda ajaloolise mõõtme, kuid ei muuda muusikalise sündmuse põhielemente: olulised on nõlva avatus, osalejate paigutus ja ühine vaade lauljatele. Rakvere Vallimäel kohtuvad seega looduslik reljeef ja linnusepaiga pärand, luues massilaulmisele omanäolise ümbruse.

Miks sobib ürituste kohaks

Vallimäe amfiteatrilaadne nõlv aitab paigutada lauljad ja publiku eri kõrgustele, nii et ühine laulmine on hästi jälgitav. Tallinna lauluväljak on seevastu spetsiaalselt suurte laulupidude tarbeks kujundatud paik, kus lai esinemisala ja laululava toetavad suure koori organiseerimist. Erinevus ei tähenda, et üks paik sobiks ainult kooridele ja teine publikule: mõlemas saab laulurühma ning kuulajaskonna ruumiliselt eristada, kuid maastik ja korraldusvõimalused on erinevad.

Vallimäe ja Tallinna lauluväljaku võrdlus massilaulmisel

Kriteerium	Rakvere Vallimägi	Tallinna lauluväljak
Maastik	Looduslik nõlv ja kõrgem linnusepaik annavad alale amfiteatrilaadse kuju.	Suurte laulupidude jaoks kujundatud avar lauluväljaku ala ja laululava.
Publiku paigutus	Nõlv võimaldab kuulajatel paikneda lauljatest kõrgemal ning jälgida toimuvat ülevalt.	Avar väljak võimaldab koondada publiku laululava ette laiale alale.
Lauljate paigutus	Maastiku järgi saab laulurühmi paigutada kallakule ja kasutada nõlva ruumilist eripära.	Laululava ning selle ees olev ala võimaldavad suuri koore paigutada selgelt määratud esinemisruumi.
Ühise laulmise korraldus	Paigutus tuleb kohandada nõlva ja vaateväljade järgi; dirigendi nähtavus on tähtis.	Laululava loob kooridele kindla keskpunkti, mille ümber saab laulmist korraldada.

Vallimäe tugevus on maastikust lähtuv vahetu ruumilahendus, Tallinna lauluväljaku eelis aga spetsiaalselt koorilauluks kavandatud lava ja avar väljak. Mõlemas paigas aitab selge dirigendi nähtavus hoida ühise laulu koordineerituna; Vallimäel tuleb see siduda nõlva kuju ja osalejate asukohaga.

Korduma kippuvad küsimused punklaulupeo kohta

Punklaulupeo kohta küsitakse nii Rakvere väljaannete arvu, koorijuhtide kui ka kavas kõlanud muusika kohta.

Mitu punklaulupidu Rakveres toimus?

Rakveres on dokumenteeritud kolm punklaulupeo väljaannet: 2008., 2011. ja 2015. aastal toimunud sündmused. Ajajoon algab 2008. aastast, jätkub 2011. aasta teise väljaandega ning lõpeb 2015. aasta kolmandaga. Need aastad annavad Rakvere punklaulupidu ajaloole selge raami. Käsitlus piirdub nende kolme sündmusega.

Kes juhatas punklaulupeo koori?

Punklaulupeo koori juhatasid klassikalise ettevalmistusega dirigendid. ERR-i 2011. aasta kajastus tõi esile koorijuhtide muusikalise ettevalmistuse. Koorijuhi oskus oli vajalik suure lauljaskonna ühise esituse suunamiseks: dirigent andis sisseastumisi, hoidis tempot ja koordineeris koori. Nii said eri osalejad punklugusid ühiselt laulda ning koorijuhtimise täpsus sobitus punkmuusika energiaga.

Mis laule punklaulupeol lauldi?

2008. aasta kavas oli „Anarchy in the U.K.”; 2015. aastal esitati Eesti ja rahvusvahelisi punklugusid. 2008. aasta nimetatud näide on rahvusvaheline punkroki lugu, 2015. aasta repertuaari iseloomustab aga Eesti ja välismaise muusika kooslus. Nii ulatus laulude valik eri aastatel ühest tuntud rahvusvahelisest loost laiema kohaliku ja rahvusvahelise punkmuusikani.