Koori liigid
Koorilaul koondab lauljad eri koosseisudesse, mille määravad eeskätt lauljate hääl ja vanuserühm. Koori liigid erinevad selle poolest, millised hääled koos laulavad ning milline repertuaar neile sobib. Harrastuskoori suurus võib olla ligikaudu 20–60 lauljat, kuid see on üldine vahemik, mitte kindel nõue. Laulupeol lähtutakse kooritüübile mõeldud repertuaarist ja lauljate sobivusest.
Segakoor
Segakooris laulavad koos nais- ja meeshääled. Selline koosseis võimaldab esitada mitmehäälset repertuaari, milles eri häälerühmad kannavad vaheldumisi meloodiat, saadet või iseseisvaid muusikalisi liine. Koori täpne koosseis kujuneb lauljate arvu ja repertuaari järgi; segakoori määratlus ei eelda ühesugust lauljate arvu ega kindlat proportsiooni.
Harrastuslikus segakooris on tüüpiline ligikaudu 20–60 lauljat. See suurusjärk aitab moodustada piisavalt täidlase kõla, kuid väiksem või suurem rühm võib samuti tegutseda segakoorina. Repertuaar ulatub klassikalisest koorimuusikast rahvalauluseadete ja tänapäevaste koorilauludeni. Valikul arvestatakse, kas laulude ulatus, keerukus ja häälerühmade jaotus sobivad koori koosseisu ning ettevalmistusega.
Laulupeol esitab segakoor talle mõeldud repertuaari koos teiste sama tüüpi kooridega. Ühine esinemine nõuab, et lauljad tunneksid oma muusikalist osa ning järgiksid ühist tempot ja sõnastust; suure koondkoori kõla kujuneb paljude kooride koostöös. Laulupeo kava võib sisaldada nii traditsioonilisi koorilaule kui ka uuemat loomingut, mistõttu tuleb repertuaari valikul lähtuda konkreetse koori võimekusest ja kavasse sobivusest.
Segakoor sobib lauljale, kes soovib laulda nais- ja meeshäältega koos ning kellele leidub sobiv osa koori valitud repertuaaris.
Meeskoor ja naiskoor
Meeskoor koosneb ainult meeshäältest ning naiskoor ainult naishäältest. Nende kõlavärv ja sobiv repertuaar kujunevad vastavalt sellele, millised hääled kooris laulavad.
| Võrdluse alus | Meeskoor | Naiskoor |
|---|---|---|
| Häälekoosseis | Ainult meeshääled | Ainult naishääled |
| Harrastuskoori suurus | Harrastuskooris võib lauljaid olla ligikaudu 20–60; see pole kooritüübi nõue. | Harrastuskooris võib lauljaid olla ligikaudu 20–60; see pole kooritüübi nõue. |
| Sobiv repertuaar | Meeshäältele kirjutatud koorilaulud, rahvalauluseaded ja koorile sobivad tänapäevased laulud. | Naishäältele kirjutatud koorilaulud, rahvalauluseaded ja koorile sobivad tänapäevased laulud. |
| Kasutus laulupeol | Esitatakse meeskooridele mõeldud laule ja osaletakse meeskooride ühendkooride kavades. | Esitatakse naiskooridele mõeldud laule ja osaletakse naiskooride ühendkooride kavades. |
Tabelis toodud 20–60 lauljat kirjeldab harrastuskoori ligikaudset suurusjärku üldiselt, mitte mees- või naiskoori kohustuslikku koosseisu. Tegelik arv sõltub koori tegevusest ja repertuaarist. Mõlema kooritüübi kavas võib olla nii algupärast koorimuusikat kui ka tuntud viiside seadeid, kui laulude häälejaotus sobib konkreetsele rühmale.
Repertuaari valides tuleb esmalt vaadata, kas teos on kirjutatud mees- või naishäältele, ning seejärel hinnata selle sobivust lauljate oskuste ja soovidega. Laulupeole valmistudes tuleb valida vastava kooritüübi jaoks mõeldud kava.
Lastekoor ja noortekoor
Lastekoori ja noortekoori eristamisel lähtutakse lauljate vanuserühmast ning sellest, milline repertuaar ja tegevus neile sobib. Koosseisu kujundades arvestatakse hääle arengut: laulud peavad võimaldama laulda loomulikult ja mugavalt, ilma et koorilt eeldataks täiskasvanute häälekasutust.
Sobivas repertuaaris on selge meloodia, lauljate arengule jõukohane ulatus ja keerukus ning arusaadav tekst. Laste- ja noortekoorid osalevad laulupeol neile mõeldud kavades; laulude valik toetab ühist esinemist ning arvestab lauljate vanust ja ettevalmistust. Kooritüüpi valides tasub võrrelda järgmisi asjaolusid:
- Vanuserühm: hinnatakse, kas koori lauljate vanus sobib lastekoori või noortekoori tegevuse ja kavandatud koosseisuga.
- Hääle kujunemine: repertuaar valitakse nii, et laulude ulatus ja keerukus sobiksid areneva häälega ning võimaldaksid loomulikku laulmist.
- Repertuaar: vaadatakse, kas koorile leidub eakohase teksti, meloodia ja raskusastmega laule ning laulupeol sobiv kava.
- Osalemise eesmärk: arvestatakse, kas soovitakse laulda eeskätt koori igapäevases tegevuses, esineda või valmistuda laulupeo ühiskavaks.
Need kriteeriumid aitavad valida rühma, kus lauljate vanus, hääle areng ja repertuaar sobivad omavahel kokku.
Hääleliigid
Neljahäälne SATB-koorilaul jaguneb soprani, aldi, tenori ja bassi partiiks. Iga häälerühm laulab partituuris oma meloodiajoont ning koos moodustavad need harmoonilise terviku. Laulja sobiv osa sõltub sellest, millises kõrguses hääl kõige vabamalt ja ühtlasemalt kõlab, mitte üksnes sellest, kui kõrgele või madalale ta üksiku noodi laulab. Koorides võivad samanimeliste partiide nõuded erineda, sest repertuaar ja seade määravad, milliseid noote ning kui kaua tuleb laulda. Hääleosa on praktiline jaotus ühise musitseerimise korraldamiseks, mitte hinnang inimesele ega tema hääle tugevusele.
Sopran ja alt
Sopran on SATB-seades kõrgeim hääleosa ning kannab sageli meloodiat, mida kuulaja kõige hõlpsamini jälgib. Partii võib liikuda pikemate kõrgete nootide ja selgete meloodiakäikude vahel, kuid alati ei laula sopran põhiviisi: mõnes kooriteoses kujundab ta iseseisva vastuhääle või hoiab harmoonias ülemist nooti. Soprani ligikaudne mugav hääleulatus on C4–A5. Selle vahemiku sees loeb eriti see, kas laulja suudab fraasi ülemises osas kõlada pingutuseta ja säilitada ühtlase tämbri.
Alt täidab tavaliselt harmoonia keskmist või alumist kihti. Ta võib laulda pikalt püsivaid noote, liikuda sopraniga paralleelselt või kujundada omaette meloodia, mis seob ülemised ja alumised hääled. Aldi ligikaudne mugav ulatus on F3–D5. Sopran ja alt ei erine üksnes kõrguse poolest: nende partiid nõuavad eri kõrgustes kindlat intonatsiooni ja selget vokaali, eriti kui hääled kõlavad ühel ajal lähestikku.
Laulja hääleosa määramisel kuulab koorijuht, kus hääl kõlab mugavalt ja loomulikult, milline on selle tämber ning kuidas püsivad noodid välja tulevad. Katsetada võib lühikesi lõike nii soprani kui ka aldi partiist, mitte otsustada ühe kõrgeima või madalaima noodi järgi. Oluline on ka koori repertuaar: laulja võib ühes seades sobida soprani, teises aldi partiisse. Hääleulatuse määramine toimub seega praktilise kuulamise ja partiide proovimise kaudu.
Tenor ja bass
Tenor on SATB-jaotuse kõrgem meeshääl ning paikneb harmoonias soprani ja bassi vahel. Tenoripartii võib kanda meloodiat, vastata sopranile või lisada akordile selle ülemise sisemise heli. Tenori ligikaudne mugav hääleulatus on C3–A4, kuid partii tegelik raskus sõltub sellest, kui palju aega veedetakse kõrges tessituuris ja kui pikad on fraasid. Sama ulatusega kaks seadet võivad lauljale tunduda erinevad, kui ühes esineb palju hüppeid ja teises püsivaid noote.
Bass annab koorikõlale alumise harmoonilise toe. Ta võib rõhutada akordi põhitoone ja aidata kuulajal tajuda harmoonia liikumist, ent bassipartii ei piirdu alati aeglaste või pikkade nootidega: rütmiline käik või iseseisev meloodia võib olla sama oluline. Bassi ligikaudne mugav ulatus on E2–E4. Ühtlane tämber ja selge algus aitavad madalatel nootidel teiste häältega kokku kõlada, eriti kui harmoonia muutub kiiresti.
Kooriproovis harjutatakse tenorite ja basside partiisid sageli esmalt eraldi, et iga rühm saaks oma meloodia ja rütmi kindlaks. Kui partituur jagab hääled kaheks, võivad esineda tenor I ja tenor II või bass I ja bass II; see tähendab vastava rühma sees kõrgemat ja madalamat partiid, mitte uut üldist hääleliiki. Kõik seaded sellist jaotust ei kasuta. Dirigent võib anda rühmadele eraldi alguskoha, lasta neil fraasi korrata ning ühendada seejärel kogu SATB-kooriga, et kontrollida, kuidas tenor ja bass harmooniat toetavad.
Hääleulatus
Allolevad noodivahemikud kirjeldavad iga SATB-häälerühma ligikaudset ulatust. Nooditähistes näitab täht noodi nime ja number oktaavi; näiteks C4 tähistab C-nooti neljandas oktaavis. Vahemiku alumine ja ülemine piir ei tähenda, et kõik selle sees olevad noodid oleksid igale lauljale võrdselt mugavad või et neid tuleks kooripartiis pidevalt kasutada.
| Häälerühm | Ligikaudne ulatus |
|---|---|
| Sopran | C4–A5 |
| Alt | F3–D5 |
| Tenor | C3–A4 |
| Bass | E2–E4 |
Ulatus võib kooriti ja seadmest sõltuvalt erineda: helilooja või arranžeerija võib kirjutada samale häälerühmale kõrgema või madalama partii ning koori koosseis mõjutab valitud seadet. Seetõttu ei määra üks tabel üheselt iga laulja sobivat hääleosa. Koorijuht arvestab, millises piirkonnas hääl kõige vabamalt kõlab, kui kindlalt püsib intonatsioon ja kas partii sobib konkreetse lauluga.
Hääleosa ei kirjelda laulja iseloomu ega hääle tugevust. Sopraniks või bassiks määramine ei ütle, kas inimene on valjem või vaiksem, ning koori tasakaal ei sõltu ainult lauljate arvust. Partii näitab, millist noodirida laulja konkreetses seades esitab; järgmises loos võib sama laulja sobida teise häälerühma. Hääleulatus on seega üks töövahend sobiva partii leidmisel, mitte inimese omaduste üldine silt.
Dirigendi töö
Dirigent kujundab koori ühist kõla ja aitab lauljatel muusikalise plaani ühiselt teostada. Tema käed annavad märku löökidest, tempost, dünaamikast ning sellest, millal laulda ja millal heli lõpetada. Proovides jaguneb töö konkreetseteks etappideks, alates nootide ja rütmide õppimisest kuni terviklaulmiseni. Koori repertuaar valitakse lauljate oskuste, koosseisu ja esinemise eesmärgi järgi. Dirigendi ja koorijuhi ülesanded võivad kattuda, kuid nende rõhuasetus on erinev.
Löögimustrid ja tempo
Löögimuster näitab lauljatele taktimõõdu põhilööke ja aitab hoida rütmi ühisena. Taktimõõdus 2/4 on taktis kaks põhilööki, 3/4-s kolm ja 4/4-s neli. Dirigent kujundab iga löögi selge liikumisega, et koor tunnetaks nii rõhuliste kohtade paiknemist kui ka muusika kulgemist. Taktimõõt määrab löökide arvu, kuid laulufraasi pikkus ja rõhud võivad ulatuda üle taktijoone.
4/4 mustri põhisuunad on dirigendi vaates alla, vasakule, paremale ja üles; 3/4 muster liigub alla, paremale ja üles. Need suunad aitavad lauljatel jälgida löökide järjekorda ning leida takti esimese löögi. 2/4 puhul annab dirigent kaks põhilööki takti kohta, kuid konkreetne käe liikumise suund sõltub kasutatavast mustrist.
Tempo märgitakse noodis sageli sõnalise juhise või metronoominäiduga, näiteks 80 lööki minutis. Dirigent aitab tempot hoida löökide ühtlase vahega ning võib muusika väljenduse jaoks seda järk-järgult muuta. Dünaamikamärgid, näiteks p, mf ja f, näitavad vaikse, keskmise ja valju kõla taset; käe liikumise ulatus ja keha hoiak aitavad neid koorile edasi anda.
Sisseastumise eel annab dirigent ettevalmistava liigutuse, mille ajal lauljad võtavad hingamise ja valmistuvad esimeseks heliks. Lõpetuse puhul näitab ta, kui kaua viimast nooti kanda, ning annab vabastava märgi heli üheaegseks lõpetamiseks. Selge ettevalmistus ja vabastus on eriti olulised siis, kui koor alustab pärast pausi või lõpetab ühise kaashäälikuga.
Proovid ja repertuaar
Repertuaari valides hindab dirigent koori koosseisu, lauljate noodilugemisoskust ja häälelist võimekust. Laul peab pakkuma arengut, kuid selle ulatus, rütmiline keerukus ja häälte iseseisvus peavad olema jõukohased. Kooriproovi kava koostatakse nii, et uue materjali õppimine vahelduks juba tuttava muusika täpsustamisega.
- Proovi alguses lepitakse kokku eesmärk ja soojendatakse häält lühikeste harjutustega, näiteks ühtlase hingamise ning täishäälikute selge moodustamisega.
- Uue laulu puhul õpitakse vajaduse korral partiisid eraldi, et kontrollida rütmi, meloodia käiku ja keerulisi sisseastumisi enne koori ühendamist.
- Partiide kaupa harjutades võib dirigent peatuda kindlal taktil, korrata väikest lõiku ning lasta lauljatel seejärel sama kohta noodist jälgida.
- Kooslaulmisel kuulatakse häälte tasakaalu: tugev meloodialiini kandev rühm ei tohi summutada vaiksemat saadet või olulist vastuhäält.
- Häälduse täpsustamisel lepitakse kokku sõna alguse kaashäälikud, täishäälikute kõla ja lõppkonsonandi vabastamise hetk.
- Proovi lõpus tehakse tervikläbimäng, et kontrollida, kas õpitud osad püsivad koos tempo, dünaamika ja lauluteksti tervikuna.
Selline järjestus võimaldab prooviaega kasutada sihipäraselt: esmalt lahendatakse väiksemad noodilised ja rütmilised probleemid, seejärel kuulatakse kõigi häälte koosmõju. Kui mõni lõik ei püsi koos, võib dirigent selle uuesti lahti võtta ja lasta lauljatel probleemse koha aeglasemalt läbi töötada.
Dirigent ja koorijuht
Dirigendi põhiülesanne on juhtida muusika esitust. Ta annab löögimustrite abil koorile ühise pulsi, kujundab tempo ja dünaamika ning suunab fraaside algust, kulgu ja lõpetust. Laulu esitades jälgib ta, kuidas eri häälerühmad kõlavad koos, ja kohandab oma žeste, et näidata näiteks pehmemat kõla või täpset sisseastumist.
Koorijuhi töö hõlmab tavaliselt lisaks muusikalisele juhtimisele proovide korraldamist ja koori igapäevase tegevuse kavandamist. Koorijuht võib valida õppematerjali, leppida kokku proovide ajad, hoida ühendust lauljatega ning planeerida esinemiste ettevalmistust. Väiksemas kooris täidab sama inimene sageli nii dirigendi kui ka koorijuhi ülesandeid; suuremas kollektiivis võivad vastutusalad olla selgemalt jaotatud.
Laulupeoks valmistudes seostuvad rollid konkreetse tööga: koorijuht korraldab osalemise ja proovide ajakava, dirigent aitab kooril õppida ühendkooriga esitamiseks vajalikku ühist tempot, hääldust ja dünaamikat. Proovides tuleb lauljatel jälgida ka suure koori ühist algust ja lõpetust, sest eri rühmade väike ajaline erinevus võib avaras esinemispaigas kõla hägustada. Nii toetab korralduslik järjepidevus muusikalist valmisolekut.
Korduma kippuvad küsimused koorilaulust
Koorilauluga alustamisel tekib sageli küsimusi häälepartiide, dirigendi rolli ja kooriga liitumise kohta.
Mitu hääleliiki on segakooris?
Segakooris on tavaliselt neli häälepartiid: sopran, alt, tenor ja bass. Sopran laulab enamasti kõrgemat naispartiid ning alt madalamat; tenor on tavaliselt meeste kõrgem ja bass madalam partii. Nii kujuneb koori kõlapilt mitmest samal ajal kõlavast meloodialiinist. Mõnes teoses jagatakse üks partii veel kaheks või enamaks iseseisvaks liiniks. Seda nimetatakse divisi’ks ning noodis märgitakse jagunemine tavaliselt vastava partii juurde.
Mida dirigent teeb?
Dirigent juhib koori muusikalist esitust. Käežestidega näitab ta lööki ja aitab hoida ühist tempot, kuid juhib ka dünaamikat ehk helitugevuse muutusi. Sisseastumise märguanne aitab lauljatel alustada koos, lõpetus aga lõpetada noodi või fraasi kokkulepitud hetkel. Proovis peatub dirigent vajaduse korral kindlal taktil, et täpsustada rütmi, hääldust, tasakaalu või fraasi kujundamist. Esinemisel ühendavad tema märguanded partiid üheks tervikuks.
Kuidas kooriga liituda?
Kooriga liitumiseks kuula esmalt koori proovi või esinemist, võta ühendust koorijuhiga ja lepi kokku hääleproov. Kuulamine annab aimu koori kõlast, repertuaarist ja proovide töökorraldusest. Hääleproovis võidakse paluda laulda tuttavat laulu või korrata klaverihelide järel lühikesi harjutusi; selle põhjal hinnatakse hääle sobivust eri partiidesse. Koorijuht selgitab, milline partii sinu häälele kõige paremini sobib, ning kas varasem noodilugemisoskus on vajalik. Enne liitumist uuri proovide sagedust, kestust ja kohal käimise ootusi, et regulaarne osalemine sobituks sinu nädalakavaga.