Lauluväljaku ehitus
Tallinna lauluväljaku ehituslugu näitab, kuidas esinemispaik kujunes eri ajastute arhitektuursete lahenduste kaudu. Olulised pole üksnes lava väliskuju, vaid ka katuse konstruktsioon ja see, kuidas pind heli suunab. Lauluväljaku arhitektuur seob avara väliruumi selgelt määratletud kooride esinemisalaga. Eri ehitusetapid tõid kaasa muutusi nii lava lahenduses kui ka väljaku üldises ilmes.
1928. aasta esimene laululava
1928. aastal ehitati Tallinna lauluväljakule 9. laulupeo tarbeks esimene laululava, mille projekteeris arhitekt Karl Burman. Lava koondas suure koori esinemise ühte selgelt määratletud kohta ja andis pealtvaatajatele ühise vaatefookuse. Burmani kavand tähistas Lauluväljaku rajamise ajaloos olulist ehitusetappi: laulupidude tarbeks loodi eraldi kujundatud esinemisala. Lava teenis oma aja vajadusi, kuid hiljem vajati teistsugust lahendust, mis vastaks muutunud nõuetele ja kujundaks esinemispaiga terviklikumalt. 1959. aastal valminud kaarjas laululava asendas varasema ehitise. Tegemist polnud pelgalt vana lava uuendamisega, vaid konstruktsiooni ja arhitektuurse lahenduse c vahetusega: uus ehitis võttis üle lauljate esinemisala ning määras väljaku edasise ilme.
1959. aasta kaarjas laululava
1959. aasta laululava puhul tasub tähele panna nii kaare kuju kui ka selle mõju heli levikule. Järgmised tunnused aitavad konstruktsiooni vaadelda:
Mahutavus
Tallinna lauluväljaku mahutavust kirjeldavad kaks eri näitajat: laval esinevate lauljate arv ja publikuala kuulajate või pealtvaatajate arv. Neid arve ei saa omavahel liita, sest need tähistavad eri alasid ja rolle. Lava puhul tuleb eristada lavale mahtuvate lauljate arvu ühendkoori suurusest. Publikuala näitajad sõltuvad omakorda sellest, kas tegu on tavakontserdi või laulupeoga.
Lauljad laval
Tallinna lauluväljaku laululava mahutab üle 15 000 laulja, kuid ühendkoor on olnud sellest suurem. Arvud kirjeldavad eri asju: esimene tähistab lava mahutavust, teine ühendkoori lauljate hulka.
| Näitaja | Arv | Mida arv kirjeldab | Allikas |
|---|---|---|---|
| Lava mahutavus | Üle 15 000 laulja | Lavale mahtuvate lauljate arv | Vikipeedia, kontrollitud 2026 |
| Ühendkoor | Üle 30 000 laulja | Ühendkoori lauljate koguarv | Vikipeedia, kontrollitud 2026 |
| Näitajate võrdlus | Ühendkoor on lavamahutavusest suurem | Koori suurus ei võrdu lava mahutavusega | Vikipeedia, kontrollitud 2026 |
Seega ei näita ühendkoori suurus, mitu lauljat lava mahutab. Üle 30 000 lauljaga ühendkoori arv tuleb lugeda koori suuruse, mitte lavale mahtuvate esinejate arvuna.
Pealtvaatajate hulk
Publikuala mahutavus sõltub ürituse iseloomust ja sellest, kui täis väljak on. Tavakontserdi optimaalne publikumaht on väiksem kui hästi täidetud laulupeoväljaku pealtvaatajate arv.
| Üritus või näitaja | Arv | Mida arv kirjeldab | Allikas |
|---|---|---|---|
| Tavakontsert | 75 000 kuulajat | Optimaalne publikumaht | Vikipeedia, kontrollitud 2026 |
| Laulupidu | Kuni 100 000 pealtvaatajat | Hästi täidetud väljaku publik | Vikipeedia, kontrollitud 2026 |
| Publikuala näitaja | Kuulajad või pealtvaatajad | Publikuarv, mitte laval esinevate lauljate arv | Vikipeedia, kontrollitud 2026 |
Tavakontserdi 75 000 on optimaalne kuulajate arv, samal ajal kui laulupeo kuni 100 000 kirjeldab suuremat täituvust. Seetõttu ei tähenda teine arv, et iga üritus mahutaks sama palju inimesi. Need on publikuala arvud; lava mahutavus mõõdab esinejaid ning neid näitajaid ei tohiks samastada.
Lauluväljak laulupeol ja suurkontsertidel
Tallinna lauluväljak on Eesti laulupidude toimumispaik, kuid selle kasutus ei piirdu rahvapeoga. Laulupäevadel on keskmes kooride ühine esinemine ja publiku vastuvõtt, proovides aga ettevalmistus ning kooslaulmise täpsustamine. Väljaku avar esinemis- ja publikuala sobib ka suurteks vabaõhukontsertideks. Nende kahe kasutusviisi vajadused erinevad eelkõige kooride koondamise ja kava ülesehituse poolest.
Laulupidu
Lauluväljaku kasutamine laulupidudel on järjepidev traditsioon, mis ühendab koorid ja publiku ühisel peopäeval. Proovid aitavad suurel esinejate hulgal kujundada ühtse terviku.
- Lauluväljakut on kasutatud igal laulupeol alates 1928. aastast; korduv toimumine seob eri põlvkondade koorid samasse ühisesse esinemispaika ja hoiab laulupidude järjepidevust.
- Enne peopäeva toimuvatel proovidel harjutavad koorid repertuaari, sisseastumisi ja lõpetusi ning õpivad dirigendi märguannetele suures koosseisus reageerima.
- Ühised läbilaulmised võimaldavad kooridel kuulata üksteist ja sobitada häälerühmade esitust; nii kujuneb paljude osalejate laulust ühine kõlapilt.
- Peopäeval esitavad koondkoorid kava järjestikuste lauludena, kus dirigendi juhatus aitab hoida ühist tempot ja kooride kooskõla.
- Publik saab jälgida lauljate esinemist ühest suurest publikualast, samal ajal kui peo korraldus suunab tähelepanu laval toimuvale ja ühisele laulmisele.
- Laulupidu toob kokku eri koorid ning kuulajad, mistõttu on lauluväljakul oluline roll nii ettevalmistusel kui ka peopäeva ühiselt kogemisel.
Korduv kasutus teeb väljakust laulupidude traditsiooni püsiva kohtumispaiga. Proovid valmistavad ette peopäeva, mil koorilaul ja publiku osalus moodustavad ühise sündmuse.
Muud suurkontserdid
Väljaspool laulupidu kasutatakse laululava ja publikuala suurte vabaõhukontsertide korraldamiseks. Avar esinemisala võimaldab tuua lavale eri koosseise ning publikuala mahutab suure kuulajaskonna; heli jõudmiseks üle väljaku kasutatakse kontserdi vajadustele vastavat helitehnikat. Korraldus keskendub esinejate kavale, lavalistele vahetustele ja publiku liikumisele, mitte arvukate kooride ühisele koondamisele. Laulupeo ettevalmistuses on tähtsad kooride proovid, ühine repertuaar ja dirigendi märguannete järgimine. Muul kontserdil pole tavaliselt vaja samas mahus koorirühmi koos laulma sobitada, vaid lavavahetused ja helilahendus lähtuvad esinejate kavast. Mõlemal juhul on publikuala ja lavalise tegevuse sujuv korraldus määrava tähtsusega. Praktiliselt sobib väljak nii kooride ühispeoks kui ka suure publiku vabaõhukontserdiks, kui korraldus lähtub sündmuse esinemisvormist.
Korduma kippuvad küsimused lauluväljaku kohta
Tallinna lauluväljakuga seotud küsimused puudutavad selle kujunemist, lava ja publiku mahutavust ning asukohta. Vastustes on oluline eristada ajaloolisi ehitusetappe ja eri kasutusolukordade mahunäitajaid. Lauljate arv laval ei ole sama mis kogu ühendkoori suurus. Ka kontserdipubliku optimaalne hulk erineb laulupeo ajal võimalikust külastajate arvust.
Millal lauluväljak ehitati?
Lauluväljak ehitati 1928. aastal ja praegune laululava valmis 1959. aastal. Esimene laululava rajati laulupidude tarbeks ning tähistas väljaku kujunemist suure laulurahva kokkutulekupaigaks. Praegune kaarjas laululava valmis hiljem uue ehitusetapina, mitte 1928. aasta ehitise algse kujuna. Nii viitavad kaks aastat eri asjadele: 1928. aasta tähistab lauluväljaku rajamise algust, 1959. aasta aga praeguse laululava valmimist. Tallinna lauluväljaku ajalugu peegeldab seega nii paiga kasutuse algust kui ka selle hilisemat arhitektuurset uuendamist.
Mitu lauljat mahub lauluväljaku lavale?
Lauluväljaku lavale mahub üle 15 000 laulja. See näitaja kirjeldab laululava mahutavust, mitte kõigi ühel peol osalevate koorilauljate koguarvu. Üle 30 000 lauljaga ühendkoor võib olla suurem kui lavale korraga mahtuv koosseis, sest need arvud mõõdavad eri suurusi: üks lava kasutusmahtu, teine koori kogukoosseisu. Lauluväljaku ametlikus tutvustuses esitatud mahunäitajate puhul tasub seega vaadata, kas jutt käib laval paiknevatest lauljatest või ühendkoorist tervikuna.
Mitu pealtvaatajat mahub lauluväljakule?
Optimaalne kontserdimaht on 75 000 kuulajat ja laulupeol võib hästi täidetud väljakul olla kuni 100 000 pealtvaatajat. Tallinna lauluväljaku tutvustuses kasutatavad arvud kirjeldavad eri sündmuste korralduslikku publikumahu hinnangut, mitte kindlat istekohtade arvu. 75 000 kuulajat on sobivaks peetav kontserdimaht, samas kui kuni 100 000 tähistab laulupeo ajal võimalikku suurt külastajate hulka. Tegelik inimeste arv sõltub väljaku paigutusest ja sündmuse korraldusest; maksimumarvu ei tasu käsitada iga kontserdi tavapärase publikunumbrina.
Kus Tallinnas lauluväljak asub?
Lauluväljak asub Tallinnas Kadriorus. See paikneb pealinna idaosas ning on tuntud eeskätt Eesti laulupidude toimumispaigana ja suurkontsertide vabaõhualana. Tallinna lauluväljaku asukoht Kadriorus seob selle ajaloolise linnaruumi suuremahuliste avalike sündmustega. Väljaku tähendus ei piirdu üksnes lavaga: avar õueala võimaldab korraldada üleriigilisi kultuurisündmusi, mille publik koguneb laululava ette. Kadriorg on seetõttu oluline orientiir nii paiga otsimisel kui ka selle mõistmisel, miks lauluväljakust on saanud Tallinna kultuurielu keskseid toimumiskohti.